Arhailise tikandiga vööd

Olen tähele pannud, et naised kannavad suvel ühevärvilisi linasest või puuvillasest kangast kleite ning üks pihavöö sobib niisuguse kleidi juurde väga hästi.

Olen vaimustuses arhailisest tikandist ning usun selle väesse. Isegi tikkides tunnen, kuidas arhailised motiivid head energiat ja väge mulle edasi annavad.

Vööd on kahekordsed ning kasutatud on ka vaheriiet.

Seljal on vöö otstes tillukesed aasad, millest on läbi põimitud pael.

Lapitehnikas sarafan

Koduperenaisena olen enda jaoks selgeks mõelnud, et reklaamlause "Võidab see, kellel on surres rohkem asju." minu puhul ei tööta. No ei ole ma asjade koguja ning pidevalt uute hilpude ostja. Vahepeal sai tavapärasest oluliselt vähem õmmeldud, kuid see oli seotud minu vana õmblusmasinaga, mis tihtipeale koostööst keeldus. Kevadel ostsin mingi sooduka ajal uue õmblusmasina ning elu on jälle lill.

Enne avatud talude päeva otsustasin, et õmblen omale pika pihikseeliku-sarafani. Valisin pihikuosaks aastaid tagasi kaltsukast ostetud ning heegeldatud motiivide ning pärlikestega tuunitud maika. Seelikuosas tükid samast tuunikast ning "Woolhousest" lõpumüügi ajal pea olematu hinnaga ostetud kahest palantiinist. 

Sokid meesperele

On ju teada tõde, et rätsepal pole midagi selga panna ning kingsepal pole miskit jalga panna. Sama lugu on ka käsitöölisega. Oma pere jääb ikka vaeslapse ossa. 

2017-2018. käsitööaasta hakatuseks võtsin end kokku ning kudusin oma meesperele uued soojad sokid. Et kolmel mehel oleks ka väike valikuvõimalus, selleks kudusin sokke neli paari.