Vana teki uus elu.

Nii, nagu mulle meeldib joonistada tikkimise mustreid vaba käega, nii meeldib mulle vaba käega ja jumalast suvaliselt paigutada lappe tekkide katte õmblemisel.
Vana tekk, mis tegelikult ootas minema viskamist või paremal juhul mesitarude mattideks lõikamist, sai uue elu.

Lapipadjad

Lapiseelik

Midagi ka endale.

Täna on õmblemise päev. Ema vanu varusid kasutades.
Eriliseks teeb selle seeliku ajalugu. 
Seeliku igas lapikeses on väike mälestuse killuke. Valge-punase peeneruuduline oli mu pikkade varrukate ja valge pitskraega kleidike, kui olin 6-aastane. Valgete täppidega seelikus käisin Leedus Panevežises kunagi suvel peale 7. või 8. klassi. Kõige tumedamad lapid on vanamemme kleidist. Seda kangast nimetati vist pembergiks või midagi niisugust. Lillakates toonides kangast oli aga suvine pluus, mida sai kantud kunagi keskkooli aastatel.

Ma ei mäleta, ei tea, mida ema plaanis sellest kokkuõmmeldud riidetükist teha, aga ma vaatasin, et suviseks koduseelikuks just paras jupp.

Lisaks sai ka veidi voodipesu juurde vuristatud.

Triibuline poekott

Kott on voodriga.

Tugevast materjalist poekott

Lapitehnikas suvine poekott

Üks külg on selline....

teine külg on selline...

Kotil on õhukesest kangast vooder.

Lapitehnikas poekotid

Kotid on õhukese voodriga.